Tööajaarvestus: mida peab tööandja teadma ja kui kaua andmeid säilitama?

tööajaarvestuse pidamine

Tööajaarvestus tundub esmapilgul lihtne: töötaja teeb tööd, tunnid pannakse kirja ja kuu lõpus arvutatakse töötasu. Praktikas tekib aga küsimusi päris sageli. Kuidas arvestada ületunde? Mida teha siis, kui töötaja ja juht on töötatud aja osas eri arvamusel? Ja kui kaua peab tööajaandmeid alles hoidma?

Statone HRi personalihalduse teemadega tegeledes näeme, et oluline pole ainult tundide kokkuliitmine. Sama tähtis on see, et tööajaandmed oleksid arusaadavad, kontrollitavad ja hiljem vajadusel leitavad.

Vaatame lähemalt, millele tööandja peaks tähelepanu pöörama ja millised põhimõtted tasub oma ettevõttes paika panna.

Mida peab tööandja tööajaarvestuses jälgima?

Kõigepealt tasub lähtuda ettevõtte tegelikust töökorraldusest. Kontoritöötaja tööaja arvestus võib olla üsna lihtne, kuid vahetustega töötajate või eri objektidel töötava meeskonna puhul tuleb arvestada rohkemate asjaoludega.

Tööandja jaoks on oluline, et töötatud aeg oleks korrektselt fikseeritud ning tööaja ja töötasu arvestuse õigsust oleks võimalik kontrollida. Erilist tähelepanu vajavad olukorrad, kus töötaja töötab erinevatel kellaaegadel, teeb ületunde või tema tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebaühtlaselt.

Praktiliselt tähendab see, et ettevõttes peaks olema selge kokkulepe, kuidas töötajad oma tööaja kirja panevad, kes andmeid kontrollib ning kuidas lahendatakse erinevused.

Näiteks võib töötaja märkida tööaja üles enda tabelisse, juht koguda andmed kokku eraldi Exceli faili ja raamatupidaja saada kuu lõpus veel kolmanda versiooni. Kui numbrid ei klapi, tuleb hakata tagantjärele uurima, kust erinevus tekkis.

Selliseid olukordi aitab vältida ühtne töökorraldus, kus tööaja sisestamine, kontrollimine ja kinnitamine toimub kindla protsessi järgi.

Kuidas arvestada ületunde?

Ületunnitöö tekitab sageli küsimusi just kuu lõpus, kui tööaegu hakatakse töötasu arvutamiseks üle vaatama.

Ületunnitöö hindamisel tuleb arvestada töötaja kokkulepitud tööaega ja seda, milline tööajaarvestuse korraldus ettevõttes kehtib. Summeeritud tööaja korral ei saa ületunnitööd alati hinnata üksiku pikema tööpäeva põhjal, vaid arvestada tuleb ka kokkulepitud arvestusperioodi.

Töölepingu seaduse järgi hüvitatakse ületunnitöö üldjuhul vaba aja andmisega, kui pooled ei ole kokku leppinud selle hüvitamises rahas. Rahas hüvitamise korral tuleb maksta 1,5-kordset töötasu.

Seetõttu tasub tööajaandmetes hoida selget ülevaadet töötatud tundidest ja võimalikest erinevustest kokkulepitud tööaja suhtes. Nii on lihtsam kontrollida, mille alusel töötasu arvutati ja kas ületunnitöö hüvitamisega on arvestatud.

Oluline on ka see, et tööajaandmete põhjal oleks hiljem võimalik selgitada, kuidas lõpliku tulemuseni jõuti. Pelgalt üks koondnumber ei pruugi selleks piisata.

Kui kaua tuleb tööajaarvestuse andmeid säilitada?

See on üks neist küsimustest, millele ei saa vastata lihtsalt „seitse aastat“ või „kümme aastat“. Säilitustähtaeg sõltub sellest, millise dokumendi või andmetega on tegemist ja milline õigusakt nende säilitamist reguleerib.

Töölepingu andmed

Töölepingu seaduse § 5 lõike 5 järgi säilitab tööandja selles paragrahvis nimetatud töötingimuste andmeid ning teavet nende edastamise või vastuvõtmise kohta töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat pärast töölepingu lõppemist.

See puudutab konkreetseid seaduses nimetatud andmeid, mitte automaatselt kõiki töötaja kohta kogutud dokumente.

Raamatupidamise dokumendid

Raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt tuleb raamatupidamise algdokumente säilitada seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil majandustehing dokumendi alusel raamatupidamisregistris kajastati. Seadus sätestab tähtajad ka teatud raamatupidamisregistritele, lepingutele, aruannetele ja muudele äridokumentidele.

Kui tööajaarvestuse andmeid kasutatakse töötasu arvutamisel või need on osa raamatupidamise dokumentatsioonist, tuleb hinnata, millistele dokumentidele konkreetsed säilitamisnõuded kohalduvad.

Seega ei tasu eeldada, et kõigile tööajaandmetele kehtib automaatselt sama säilitustähtaeg.

Kuidas ettevõttes säilitustähtajad paika panna?

Minu soovitus on koostada lihtne dokumentide säilitamise kord. Selleks ei pea tegema keerulist juhendit, kuid ettevõttel võiks olla selge arusaam, milliseid dokumente säilitatakse, milleks neid vaja on ja millal võib need kustutada.

Näiteks tasub üle vaadata töölepingud ja nende muudatused, tööajaandmed, puhkustega seotud dokumendid ning töötasu arvutamise aluseks olevad dokumendid.

Samuti tuleb mõelda sellele, kellel on andmetele juurdepääs ja kuidas tagatakse nende säilimine kogu vajaliku perioodi jooksul. Isikuandmeid ei tohiks hoida igaks juhuks lõputult — säilitamisel tuleb lähtuda konkreetsest eesmärgist ja kehtivatest nõuetest.

Kui ettevõttes kasutatakse personalihaldustarkvara, tasub kontrollida, milliseid andmeid süsteemis hoitakse, kuidas neid saab hiljem leida ja kas lahendus toetab ettevõtte dokumentide säilitamise korda.

Kuidas muuta tööajaarvestus igapäevases töös lihtsamaks?

Kõige rohkem aega ei pruugi kuluda tundide kokkuliitmisele, vaid andmete kogumisele ja kontrollimisele.

Näiteks võib töötaja teatada kuu lõpus, et tal jäi neli töötundi arvestusest välja. Juhi Exceli tabel näitab üht tulemust, töötaja enda märkmed teist ja raamatupidaja on palga juba kolmanda numbri alusel ette valmistanud. Nüüd tuleb välja selgitada, milline info on õige ja kus erinevus tekkis.

Kui tööaja sisestamiseks ja kontrollimiseks on kokku lepitud üks protsess, on selliseid olukordi lihtsam lahendada. Töötaja teab, kuhu oma andmed märkida, juht saab need üle vaadata ja kinnitada ning vajalik info ei jää üksnes e-kirjadesse või eraldi failidesse.

Tarkvara ei lahenda iseenesest kõiki töökorralduse probleeme. Küll aga saab see aidata andmeid ühes kohas hoida ja muuta nende kontrollimise ning hilisema leidmise mugavamaks.

Tööajaarvestus Statone HRis

Statone HRis saab töötaja oma tööajaandmed sisestada ning juht saab need üle vaadata ja tööajaperioodi kinnitada. Kinnitatud andmeid saab kasutada aruannetes ja palgaarvestuse ettevalmistamisel.

Kui tööajaandmed on koos muu personaliteabega ühes süsteemis, on lihtsam saada neist ülevaadet ja leida vajadusel varasemate perioodide infot.

Tasub siiski arvestada ettevõtte vajadustega: Statone HR võimaldab tööaega registreerida ja arvestada, kuid praegu ei ole selles vahetuste ega töögraafikute planeerimise funktsiooni. Kui ettevõtte peamine vajadus on koostada vahetuste graafikuid, tuleb seda lahenduse valikul eraldi arvesse võtta.

Kui soovid näha, kuidas tööajaandmete sisestamine ja kontrollimine Statone HRis käib, loe ka meie praktilist juhendit: Kuidas pidada tööajaarvestust Statone HRis ilma Excelita?

Korduma kippuvad küsimused tööajaarvestuse kohta

Tööajaarvestuse korraldamisel tekib tööandjatel sageli sarnaseid praktilisi küsimusi. Panime siia kokku mõned levinumad teemad, mille puhul tasub põhimõtted enne paika saada, et hiljem ei peaks andmeid tagantjärele parandama või seadusest tulenevaid nõudeid kiirustades kontrollima.

Kas tööandja peab töötajate tööaega arvestama?

Tööandja peab korraldama tööaja arvestuse vastavalt kehtivatele nõuetele ja ettevõtte töökorraldusele. Oluline on, et töötatud aega ja töötasu arvutamise õigsust oleks võimalik kontrollida. Sobiv arvestusviis sõltub muu hulgas sellest, kas töötajad töötavad tavapärase või summeeritud tööaja alusel.

Kui kaua tuleb tööajaarvestuse andmeid säilitada?

Kõigile tööajaga seotud andmetele ei kehti üks ja sama tähtaeg. Näiteks tuleb raamatupidamise seaduses nimetatud dokumente üldjuhul säilitada seitse aastat, töölepingu seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud andmeid ja nende edastamise või vastuvõtmise teavet aga kümme aastat pärast töölepingu lõppemist. Seetõttu tasub vaadata üle, millist liiki dokumentidega ettevõttes tegemist on.

Kas tööajaarvestust võib pidada Excelis?

Jah, Excel võib sobida ettevõttele, kus töötajaid on vähe ja töökorraldus on lihtne. Kui andmeid tuleb aga koguda mitmest failist, käsitsi kontrollida või kuu lõpus omavahel võrrelda, võib töö muutuda ajamahukaks. Sellisel juhul tasub kaaluda tarkvara, kus töötaja saab tööaja sisestada ja juht andmed ühes kohas üle vaadata.

Kas tööajaarvestuse tarkvara planeerib ka vahetusi?

See sõltub konkreetsest tarkvarast. Tööaja registreerimine ja vahetuste planeerimine on kaks eri funktsiooni, mistõttu tasub enne valiku tegemist kontrollida, kas süsteem toetab mõlemat. Statone HRis saab tööaega registreerida ja andmeid kontrollida, kuid vahetuste planeerimise funktsiooni praegu ei ole.


Kasulikud viited

Artikkel annab üldise ülevaate ega asenda õigusnõustamist. Enne konkreetse säilitustähtaja määramist kontrolli asjakohase õigusakti kehtivat redaktsiooni ja hinda, millise dokumendi või andmetega on tegemist.

Scroll to Top